Pages

21. jaan 2015

ONE (TYPICAL) DAY

Mõtlesin ühel hommikul, et võiksin läbi postituse näidata oma kõige tavalisemat tööpäeva, aga peale eilset päeva.. pilte vaadates.. mõtlesin, et issand, kes seda igavat päeva ikka vaadata/lugeda viitsib :D Aga aga, see tõestabki, et üks päev blogija elus võib olla nii basic, ei mingeid ringi jooksmisi, pildistamisi, kokkusaamisi jne jne. Niisiis, minu teisipäevane päev Teie ees - palju teejoomist, sest olen juba nädal aega tõbine ning kuna ma ei tarbi üldse tavameditsiinilisi ravimeid, siis võtab ka tervenemine kauem aega. Aga juba juba varsti olen terve, tean seda :)


Hommik algab nagu ikka, hommikusöögi ja seekord siis veebruari Vogue lugemisega. Muide, olen enne vaid õunaga maapähklivõid söönud, aga pirniga on kaa eriti hea - purk sai nagu niuhti tühjaks :) Ma olen hommikuti eriti aeglane - venitan ennast voodist välja kuskil 9.30 paiku ning kuna töö algab alles 12, siis löön võimalikult kaua nurru, enne kui pesema või riidesse panema lähen.


Tööle jõudes, panen kohe vee keema, sest kurk on millegipärast eriti valus. Öösel on Horre jälle uusi šokolaadihõrgutisi teinud, seekord siis pallikesi, mille auks kohe uus silt välja pannakse ning mida ma fotografeerima asun. Jätkub pooletunnine naljategemine sõna ''balls'' pärast. Raw balls, blue balls, naked balls... Muud sõna ma enam ei kuulnudki! 
Okei, tööpäev jätkub, pisut pead valutades, niiet mõtted jooksevad vaid sinna suunda, et saaks juba kell 15 sööma minna. Täna olen valinud, et lähen Inspiratsiooni sööma.


Inspiratsioon on uus taimetoidurestoran vanalinnas, Lai 44 ja kui ma nüüd väga ei eksi, siis nad on kuskil poolteist kuud lahti olnud. Ma olen Inspiratsiooniga kokku puutunud ennegi, erinevatel festivalidel ja messidel on just nende toit mu kõhtu paitanud. Nüüd ei pea ma enam suve ootama ning saan kasvõi iga päev seal külas käia! Mul on hea meel, et Tallinn (ja üldiselt Eesti) ikka areneb... järjest rohkem tekib taimetoidu kohti või siis rohkemaid valikuid ''tava''restoranides :).


Sõin päevapakkumist - bataadikarri riisinuudlitega - oooooooooooooh kui hea see oli! Täna käisin ka seal ning kolm tundi hiljem on kõht ikka veel nii täis, nagu oleksin alles söömast tulnud. Ohoo.. ütlen kohe ära, kes sinna restorani satub (ja Te kõik peaksite sattuma!!), siis see vegan KirjuKoer oli midagi enneolematut... nii nii hea! Läksin korra vist toidutaevasse ning siis hõljusin vaikselt töö juurde tagasi..
Anyway, tagasi tulles eilse päeva juurde, siis päev jätkub, jälle töö juures ning eriti rahulikult. 


Põhimõtteliselt ma lihtsalt lollitan, mängin kleepsudega, vahepeal laulan, tantsin, tegelen klientidega, närin midagi (keeruline on siin MITTE süüa.., isegi kui kõht meeletult täis). Viimane tund läheb eriti lõbusalt - kaks kallist sõpra tulevad poodi, sööme šokolaadi, räägime armastusest, suhetest ja niisama elu ilust ja olust. Kell möödub kiiresti ning juba panengi asjad kokku ning tsaupakaa!


Üritan rohkem lugeda.. jah, ma vähemalt üritan. Kuna ma töö juures vaatan mitu tundi järjest arvutiekraani, siis eriti hea oli vahelduseks raamatut lugeda. Mul on tegelikult paar raamatut pooleli (as always), aga see Peep Vainu raamat sattus mu ette juhuslikult ning algselt sellepärast, et pidin endale tegevust leidma, kui üks tüüp arvutimänge mängis. Aga see raamat.. väga sujuvalt kirjutatud! Olen paari korraga ta peaaegu lõpuni jõudnud, lehed lähevad väga kiirelt ning samas ei ole tegemist väga lihtsa raamatuga - paneb mõtlema enda elu üle, ikka korralikult. Minu häda on see, et mõtlen ka palju teiste peale, niiet see raamat pani mind ka teiste elude peale mõtlema, lausa muretsema, et mis teised teevad. Aga no no, tuleb ikka enda elu juhtida ning elada seda elu, mida hing ihaldab :)

70 tassi teed hiljem on lõpuks käes öö ning aeg magamiseks. 


And that's my day! Ma ju hoiatasin, mitte midagi erutavat! :D Enamasti ju samas need tööpäevad nii mööda lähevadki, haiguse tõttu ei kipu ma välja minema kaa ning isegi trenni ei saa teha. Aga ei mingit vingumist, küllap siis keha vajabki puhkust ning kuna mul juba paar pildistamist ja üks filmimine ootavad ees, siis peangi vaikselt võtma ning terveks saama :)

Võibolla see postitus ei tundu teistele nii igav, kui mulle endale, vähemalt ma loodan, et saite näiteks uue kohviku teada ning seate sammud kohe sinna!

Muah!

Marili

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Copyright @ STORY TELLING. Blog Design by KotrynaBassDesign