30. nov 2015

LIIGA IGAV, ET OLLA BLOGIJA?

Edit(järgmine päev): Blogija, loe siit kõige pealt!
See postitus sai kirjutatud suure emotsiooni pealt ning kui ma seda nüüd loen, siis võib-olla muudaksin mõnda lõiku, kustutaksin lauseid, aga ma ei hakka seda tegema, kuna see on toores emotsioon siin blogis! Mis tahan aga öelda, et palun, ärge mitte keegi võtke seda isiklikult! See postitus ei ole kirjutatud kindlatele blogijatele mõeldes, mul jääb iga päev silma +20 postitust (facebooki grupid jne), seega see on mõeldud olema lihtsalt tõugeks kõigile! et panna kõiki mõtlema ning tegutsema. Mu eesmärk ei olnud kedagi solvata, maha teha. Hoidkem siis avatud meelt! :)


Postituse teema tärkas mulle pähe üleeile õhtul, vanni ronides. Mõtlesin endamisi, et oh! võiks teha postituse teemal ala ''Minu ilulemmikud'' või ''Vannitoa pärlid'', aga siis avastasin, et ma ju ei kasuta peaaegu mitte midagi! Mõtlesin siis, et noh, kirjutan oma ilurituaalidest äkki (ma ei tea, kust see huvi ilumaailma kohta nüüd tekkinud on..), aga siis mõistsin, et neid pole mul ju samuti.. :D pesin siis ennast rahulikult edasi ning matsin järjest blogipostituste ideid maha. 

Aga Jaanika (http://inloveinljubljana.blogspot.com) uut postitust lugedes mõtlesin, et tahan siiski mõningad mõtted kirja panna.

Niisiis - kas ma olen liiga igav, et blogida?

Praegu vaatan asja ainult moe/ilu/elustiili blogide mätta otsast. Ma ostan üli harva uusi riideid, et neid blogis demonstreerida. Viimasel ajal mõnda blogi vaadates mõtlen, et tõsiselt? Jälle uued riided? Sama on meigitootedega, ma ei kasuta neid, põhimõtteliselt mitte kunagi. Okei, see kuu olen juba kahel korral end meikinud, kuna tegemist on olnud tavapärasest uhkemate üritustega, aga siiski, kes olen mina, et öelda, minge ostke seda ja toda? Kandke vähem meiki hoopis ja jälgige, kuidas ebapuhtused, punnid jms kaovad! Ma olen isegi hakanud oma tavalist rutiini väiksemaks tegema, see tähendab, et tavaliselt koosnes see puhastuspiimast, toonikust ja näokreemist, nüüd ainult näokreemist ja kuna seegi otsakorral, siis varsti ei kasuta ma enam oma näol ühtki Hauschka toodet (mida ma tegelikult kaa hindan endiselt ning soovitan kõigile, kes vähegi mõtiskleb, mis näohooldus tooteid kasutada), ainult mandliõli. 

Niisiis - kas ma olen liiga igav, et blogida?

Raske on leida Eestist blogisid, mis koheselt inspireeriksid. Kui neid vahepeal kogemata leian, siis olen tõsiselt õnnelik! Olen siiski suur eesti keele armastaja ning kuigi ma ei kirjuta ideaalselt, siis lugeda meeldib mulle kõige meelsamini just emakeeles ning sellepärast kuivabki mu blogiring väga väikeseks. Eile näiteks avastasin uue blogi, tänu Miramii blogile (Miramii blogi jälgin pigem harva, aga (vist) tema tehtud Facebooki leht Kinnisvara24 on väga kihvt ja pakub palju inspiratsiooni!)

Avastatud blogi kannab nime laura vihik. (link) ja viimase aja lemmikleid on uuelootuse.com. Kõik need ideed, pildid. See tundub ehe, tõeline. 

Miks mulle enamus eesti blogisid huvitavat elamust ei paku? Ma ei tea, kas ma olen ainus (vaevalt), kes ootab kogu aeg midagi põnevat? Midagi tõeliselt ehedat! Me oleme kõik nii erinevad inimesed, meil kõigil on oma nägemus maailmast, kunstist, usust, ajaloost, praegustest sündmustest, aga blogides oleme enamus nii sisutühjad! Ma olen selles ise ka ''süüdi'' ning väikese saladuskatte all võin öelda, et see blogi hakkab kindlasti muutuma! Kuhu suunda, eks näeb :D
Ma ei eelda, et nüüd inimene, kes kirjutab ainult ''ilusatest asjadest'', hakkab nüüd järsku sõjateemadel kaasa rääkima või.. ma ei tea... kunstiteoseid lahkama, kuid tõesti, veidigi elu ning hinge tahaks näha!

Ma ei mõtle ka seda, et nüüd kõik, kes kirjutavad ilutoodetest või moest, on sisutühjad isiksused, aga ma nii tahaks, et inimesed teeksid midagi ägedat! Katsetaksid erinevaid asju ning arendaksid enda oskuseid. Järjekordsed tooted valgel taustal? Milline innovatsioon! (aga tõsiselt.. hüppaks turvalisustsoonist välja?!) Sellega tuleb mulle meelde veel üks avastus - Häppening! Vot see on ka kihvt, inimene teeb kunsti, möllab ringi, tutvub ägedate inimestega ning tõesti muudab midagi, areneb ja inspireerib! 

Niisiis - kas ma olen liiga igav, et blogida?

Ma arvan, et Londoni reis andis viimase tõuke muutuseks. Isegi London ei ole sellega seotud, vaid lennukisõit sinna ja tagasi. Tagasiteel istusin (kahe) akna ääres ning vaatasin suu ammuli, et kui imeline on see maailm! (ja ma reaalselt vahtisin ainult pilvi, kuna muud näha polnudki, seega khm khm, ma ei tea, millest see erutus :D  lihtsalt maailm on imeline tramaaraaraa - teate küll seda laulu?)

Aga ma lihtsalt vaatasin ja vaatasin, seda suuuuuuuuuurt laiuvat pilvemassi ning tundsin, et aitab! Aitab sellest võltsist maailmast, aitab näitamisest, aitab sättimisest ja täiuslikkusest! Hale hakkas, kui vaatasin Instagrami pilte ning teadsin ise, et näiteks ühe lõunasöögi pildi taga oli 15 MINUTIT tuima sättimist - mida ma sellega nüüd maailmas muutsin? Kelle elu paremaks tegin, keda inspireerisin? 
Küsisin endalt enamus piltide juures - miks ma selle ülesse panin? Mida sellega öelda tahan? Võite ainult arvata.. lugematud selfied (''vaadake mind, ma olen nii särav, ilus, ideaalne näonahk, meik, juuksed jne!) või siis söögipildid, toidukohtade pildid (vaadake, ma olen sotsiaalne inimene, käin väljas, mul on sõpru, peikasid, austajaid, ma söön peenetes kohtades jne!) Tõsiselt, mida me üritame tõestada? :D Eriti veel, kui tegelikkuses on seal taga meeletult sätitud fotod (ehk siis mitte päris-elu, vaid võlts) või siis ära töödeldud näod, peaaegu tundmatuseni tuunitud pildid. 

Niisiis - kas ma olen liiga igav, et blogida?

Ma ei ole väga ammu, liigagi ammu oma arvamust avaldanud siin blogis. Kõik on läinud väga tuimaks ning sätituks. Ma tahan tagasi ennast, seda kunstihinge, kes tahtis lihtsalt luua midagi tõelist, oma kätega, kes arendas ennast, kes ei kartnud oma arvamust avaldada. Kus ma olen?

Sellepärast ma mainisingi ennist, et STORY TELLING hakkab muutuma. See ei toimu kindlasti päeva pealt, ma ei kavatse vanu asju kustutada, see kõik on areng, aga tahan, et see oleks paik, kus saadakse inspiratsiooni, kus tekib arutelu, tõelistest asjadest! 

Ma ei  tea

Võib-olla ma olen hoopis lolliks minemas

aga ma tahan tõelist maailma tagasi

et ma julgeks olla MARILI

(ärge vihake mind nüüd)

28 kommentaari:

  1. Ma olen sinuga igati päri. Blogide tegemised kipuvad liiga üksluiseks minema-sama disain, samad teemad, ühte moodi kippuvad pildi ülesehitused. Saan aru, asjad käivadki mööda trende, kuid raske on nende tuhandete seast leida üles see, mis paistab silma ja on wow! efekti tekitav.
    See ei olegi sul ju halvaga kirjutatud. Pigem on see sinu arvamus, iga inimese oma maitse. Paljudele meeldibki, et pildid oleksidki puhtal valgel taustal ja blogi enda kujundus samuti võimalikult minimalistlik.
    Ideede ja oma mõtete postitused ongi juba mu meelst väga head:)
    Keep it goin! :)

    VastaKustuta
  2. Mind jälle häirib kui avan postituse ja hälle keegi halab ja vingub teiste blogide üle, selle asemel, et ise siis see äge olla. Miks on vaja kogu aeg kellegi teise blogi kallal ilkuda? See on see, mis mina ei mõista.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kirjutasingi ju, et olen ise täpselt samasugune! :D ning selle arvamuse välja elamisega annagi endale tõuget olla ägedam! Kahju, et sa võtad seda kui ''järjekordset halamist ja vingumist''.

      Kustuta
  3. Blogija võib olla megaigav inimene oma igapäevaelus, aga kui kirjutada oskab, siis... Ehk on hoopis see "võti"!

    VastaKustuta
  4. Mina paraku olen nii mõnegi blogi lugemise järele jätnud, sest näen seal ainult mingeid pilte. Näiteks samast asjast kuus korda lihtsalt teise külje pealt. Saan aru, et tegelases on tärganud fotograafiahuvi, aga mõttetu. Mina LOEN blogisid ja kui pitle tahan vaadata siis ma avanfotograafia blogi või veel lihtsam- trükin googlesse.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No vot, iga ühele oma, mina kaldun visuaalide poole, pikemaid tekste loen harva, kui keegi kirjutab tõesti väga hästi, siis võin vabalt mitu lehekülge teksti ära lugeda. Neid ''foto'' blogisid on tõesti palju tekkinud, aga eelistan seda lainet eelmisele, kus nädalaga sündis 100 uut blogi, kes kõik Nurme seebist või Invisibobble'st kirjutasid :D

      Kustuta
    2. Katri-Helena, väga tabavalt öeldud. "Trükin googlesse" :D (Y) Ma ka ei viitsi regulaarselt jälgida kellegi fotoblogi. Aga ma ei ole ka fotograafiahuviline. Kõige igavamad on need outfiti postitused, kus inimene paneb endast samade riietega sõna otseses mõttes 8 sarnases poosis fotot. Fotot, millel tegelikult pole isegi fotograafiaga väga seost...

      Kustuta
    3. +1. Mina loen blogisid, kus minu jaoks on iseloomu. Ja meelelahutust. Pildiblogid pole minu teetass. Samuti ka need "vikerkaared+ponid" blogid. Viimase aja raudne lemmik on Miramii +Kinnisvara24 FB (vot seal vaatan kenade kodude pilte jms, muidu ei viitsi).

      Kustuta
  5. On tõesti suht raske eristuda, eriti kui blogi ongi ilu-ja moeteemaline. Neid nn ühesuguse disainiga ja piltide ja isegi ühtede ja samade toodete tutvustusi ON palju . Algajal jällegi on lihtsam just alustada nn tuntud teemadega ja siis edasi liikuda. Aga no see kuidas kellegile. Ma vist jooksin omadega nüüd ummikusse (esmaspäev :D), kuid Sinu blogi on mulle silma jäänud just seetõttu, et sa oma olekult juba teistsugune ja seda on põnev vaadata/lugeda. :)

    VastaKustuta
  6. Ehk mõned blogijad, kes ennast selle jutu peale ennast eriti haavatuna/puudutatuna tunnevad, on need kes end selles tegelikult Sinu kirjelduses kõige rohkem ära tundsid?

    Sätitud pildid on küll väga ilusad, aga nii mõnus on näha (näiteks Instagramis) inimesi, kes leiavad üles need hetked ja kohad meie ümber, mis on ilma sättimata ja lavastamata kaunid. Üks mu lemmik eesti blogi on vägagi kunstiliselt sätitud piltide ja fotolavastustega, aga see on ikkagi kuidagi nii isikupärane ja teistsugune, et antud juhul ei häiri see üldse. Aga eks ilublogidega olegi raske- kui palju ikka on kreemipurgi arvustust ja pilti selle tuubist võimalik huvitavaks ja kordumatuks muuta (huvitav on see muidugi sellele inimesele, kes tahab selle kreemi kohta infot, aga ma mõtlen üldisemalt :D )
    Väga mõnus hommikune arutelu püstitus igatahes! :)

    VastaKustuta
  7. Ma olen väga sageli sama mõelnud- noh, enda kohta ikka :D Kuigi mulle väga meeldib blogida, siis paratamatult tekib vahepeal tunne, et mu ajaveeb (ja sellega seoses ka mina ise) on nii.. sisutühi. Ja see natuke kurvastab mind, sest tegelikult olen ma väga arvamusrohke inimene, kellele meeldib argumenteerida, väidelda, kuulata erinevate poolte arvamusi jne.. kuid see, mis blogisse satub on kuidagi nii pinnapealne ja noh.. ei tahaks kasutada sõna "mõttetu", sest ma ei pea end ega blogi mõttetuks, aga nii... tühine.

    Samas ma tean, et kuigi ma ka ise olen hakanud püüdlema rohkema sisu poole, olen ma ometi väga kartlik igasuguste arvamuspostituste osas. No näiteks kas või see postitus- minu arust väga asjalik, siiras ja mitte kuidagi moodi halvustav, ometi võtavad osad seda rünnakuna.

    Kopeerin kohe ühe lõigu oma varasemast postitusest: "Teadlikult olen aga hoidnud end erinevatel “kuumadel teemadel” sõna võtmast. Loomulikult on mul oma arvamus olemas ning oskan seda ka üsna hästi põhjendada, miks see just selline on. Samas ma tean, et nii palju, kui on mul mõttekaaslasi, on ka neid, kes on mulle totaalselt vastu. Ja seepärast ma ei kirjutagi neist, sest ma ei taha muuta blogi kommentaariumit tapluslavaks. Ma saan aru, et on inimesi, kes arvavad teisiti- ja neil on selleks igasugune õigus. Aga ma ei taha, et tuldaks mu postituse alla mind ja minu arvamust maha tegema või enda oma peale suruma.Teiste blogide põhjal olen näinud, et just nii sageli juhtub. Ilusasti ja viisakalt argumenteeritud (vastu)arvamusi on väga vähe."

    Ühesõnaga, ma tahaks väga, et mu blogi oleks sisukas ja ma julgeks erinevatel teemadel kaasa rääkida, aga hetkel ma lükkan selle tulevikku.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Liis, mina olen mingitest sinu kirjutistest küll aru saanud, et oled tõesti väga arvamusterohke argumenteerija ning seda ma just tahaksingi näha su blogis rohkem!
      Aga saan täiesti aru kaa, selle postituse avaldamine võttis ikka omajagu julgust ning nüüd iga kord, kui näen, et uus kommentaar ilmunud, käib jutt kõhust läbi - äkki midagi halba? Samas, kui see ongi ''halb'', peaasi, et tekib arutelu! Igal ühel oma nägemus minust, sellest blogist, tekstist, teistest blogijatest, stiilist, moest jne jne jne. Mina näiteks ei lase anonüümsetel siin kommenteerida, just selleks, et vältida täiesti vastikut maha tegemist. Kui on midagi öelda, ka ''halba'', siis oma nime alt :) Ise rakendan seda samuti - vanasti oli ikka tore hihihihhiii, kirjutan midagi õelat, aga kindlasti anonüümselt, appi, kui ta teada saab! Nooruse võlud, mis teha :D Oma arvamuse omamine on tähtis ning selle välja ütlemine vahepeal veelgi tähtsam, nii tekib vestlus, millest sünnivad uued arusaamad, ideed.

      Minul on alatiseks meeles oma endise elukaaslase lause, mille ta ükskord mulle täiesti tuimalt ütles - nimelt tahtsin Vapianos pilti teha meie lauast, niimoodi ülevalt alla, nagu popp, aga siis korraks hakkas piinlik ning ütlesin talle, et issand.. mõtle, kui inimesed vaatavad, mida nad mõelda võivad?!
      Ta lihtsalt vaatas mind ja vastas kõige tuimemalt - Keda huvitab, mida inimesed arvavad?
      Ja seda meenutan ma iga kord, kui kardan midagi teha, öelda, pildistada - keda huvitab, mida võõrad inimesed arvavad?

      See ei lähe nüüd 100% kokku mu eelneva tekstiga, st mind huvitab väga, mida inimesed siia kirjutavad, aga keda kotib, mida näiteks võõrad inimesed mu riietusest tänaval arvavad? (ja neid näiteid võib lõputult tuua).

      Oeh, pikk vastus :D Mul on mingi hull kirjutamise periood (lõpuks!) peal..

      Ole pai ning kirjuta ikka!

      Kustuta
    2. Oii, mulle meeldivad pikad vastused :D

      Arvamuse avaldamisega blogis on jah natuke kaheti. Kirjutamine ise on nii kuiv tegevus sellemõttes, et lugeja ei näe su emotsioone, ei kuule su häält, ei oska alati välja lugeda, kuna tehakse nalja-kuna mitte. Seetõttu on vahel ülimalt raske end väljendada, et kõik õigesti aru saaksid. Aga olen juba leppinud, et kui igaühel on oma arvamus, on igaühel ka oma arusaam sõnadest ja nende kasutamisest.

      Hahahaha, see söögikoha-stseen tuli niiii tuttav ette :D Mul on endal täpselt samamoodi olnud. Ja mul on endiselt veidi seda valehäbi, kuigi ma näen, et samas kohvikus teevad veel teisedki inimesed pilte, siis ise on kuidagi naljakas olla. Aga samamoodi mõtlen, et so what, mis siis, et vaatavad imelikult (kuigi, olgem ausad- alati ei vaadata ka, see rohkem enda peas kinni, et kõikkk jälgivad). Mind näiteks ennast teiste arvamus huvitab, st ma olen kohutavalt uudishimulik ja ma tahan teada ikka, mida teised arvavad, aga samas on mul sellest arvamusest ka ükskõik. Et noh, kui on midagi halvasti, siis pole see minu viga.

      Nende arvamuspostitustega on veel see ka, et ma ise vahel tunnen, nagu mul poleks oma blogiga miskit "asjalikku" öelda, aga teisalt jälle mõtlen, et ma ju ei hakanudki blogima, et maailma parandada. Aga ma tõepoolest tahaks hakata rohkem asjalikku juttu sisse tooma- praktika on näidanud, et muuseas just arvamuspostitused koguvad mul kõige rohkem vastukaja :D

      Igaljuhul, mulle su kirjutamistuhina periood meeldib! :)

      Kustuta
  8. Eh, minu meelest küll väga tore ja asjalik postitus, mille eest ei peaks vabandama ega kartma, et keegi ehk isiklikuks võtta võiks :)

    Sa lihtsalt väljendasid oma arvamust ja sul, nagu ka mul ja kõikidel teistel, on oma maitse ja omad eelistused. See on ju täiesti normaalne. Mina tunnen näiteks ka, et inspireerivaid blogisid on natukene vähe, aga siin tuleb muidugi mängu ka see, et iga inimese jaoks tähendab inspireeriv erinevat. Mind näiteks inspireerivadki sellised "ilusatest asjadest ja hetkedest" kirjutatud blogid.

    Ja enda blogis üritan samamoodi keskenduda pigem heale ja õnnehetkedele, aga kui ikka katus lendu läheb, siis tuleb natukene teistsuguseid emotsioone ka. Ühiskonnakriitilistest asjadest ei tahagi kirjutada seetõttu, et seda kõike on meie ümber niigi palju ja arvamusi leiab seinast-seina. Tahan enda internetipesa hoida pigem kohana, kus sellest kõigest saab hetkeks puhata. Samas meeldib mulle väga lugeda teiste postitusi teravamatel teemadel. Ja sinu blogi meeldib mulle väga :)

    VastaKustuta
  9. Minule ka see postitus väga meeldis! Olen isegi paaril korral julgenud samu asju välja tuua ja minu arvates saavad siit postitusest midagi halba lugeda vaid need, kes tunnevad end kuidagimoodi puudutatuna. Nii et jätka samas vaimus ja ootan tulevikuski sarnaseid mõttekäike ;)

    VastaKustuta
  10. Mina arvan, et üheks põhjuseks, miks on palju sarnaseid blogisid ka see, et inimestele on lihtsalt silma jäänud mõned populaarsemad blogid ja siis üritatud ka ise sarnast joont hakata ajama. Ehk on ka nemad siis saavutavad hiljem natuke suurema lugejaskonna ja lõpuks ongi palju sarnased. Aga kuna asi nende samade inimeste jaoks tundub toimivat, siis ehk ei tunta ka vajadust (või lihtsalt ei osata) millegi uue ja innovatiivsema järele.
    Olen ka ise kirjutanud sarnasel teemal... pigem heietades, et kes ma siis olen ja mida ma tahan elult :D aga tundsin ka sinu ridadelt iseenda ära. Ma isegi mitte ei eita, et ühel hetkel üritasingi olla rohkem teiste moodi - kirjutada konkreetsetel teemadel, olla informatiivne ja kaduma läks kõik see, miks ma alguses blogimist alustasin. Muidugi on progress tore, aga kogu selles kremplis läks kaduma see "mina". Tänaseks päevaks leian, et kõige positiivsem asi mis sellest "teiste järgi tegemises" oli, oli kire avastamine fotograafia vastu.
    hmm... ma ei tea kus ma jutuga jõuda tahan. Ei tahagi vist. Kaasa tahtsin rääkida :D

    VastaKustuta
  11. Copi-paste tüüpi blogisid on väga palju. Väga vähesed blogid jäävad silma originaalususega. Palju on sisutühjasid blogisid, sest infot ei ole või on juba korduvalt loetud teistest blogidest. Iluteemadega blogide osas - see on vaid reklaam toodete tootjatele. Kas tegelikult me kõik vajame neid iluvidinaid ja asju. Mulle see postitus meeldis, sest tunnistasid ausalt, et tegelikult on lihtsad rutiinid. Sa ei ole läinud kaasa selle tohutu tarbimise hullusega. Paljud blogijad võiksid kriitilisemalt üle vaadata, mida nad tahavad ühiskonnale edasi anda.

    VastaKustuta
  12. Suurepärane postitus!
    Ehk siis ma tean, et XXX blogid on suhteliselt sisutühjad ja koguaeg samasugused, AGA MA IKKA lähen vaatama (ilmselt lootuses, et äkki täna on miskit uut :D)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Olen samasugune, jälgin neid endiselt :D Mõni harva vajubki unustusehõlma, aga enamasti käin samamoodi, et ÄKKI nüüd!

      Kustuta
  13. See on lihtsalt nii õige. Iga natukese aja tagant tundsin ma ennast ära.

    VastaKustuta
  14. Ma olen selle postitusega nii nõus! Just selles Instagrami osas tuli see "jah!"-efekt. Mu viimane postitus Instagrami tekkis sinna 23 nädalat tagasi, sest ühel hetkel ma leidsin, et ma elan endale ja ma ei pea maailmale pidevalt teada andma, kus ma käinud olen või mida ma just hetkel teen. Fotograafiahuvilisena ma pildistan igasuguseid detaile endiselt, aga ma ei näe põhjust neid iga päev internetti üles panna. Instagrami eesmärk oli mul algusest peale enda mälestuste kogumine - et ühel hetkel on hea sinna vaadata ja siis teatud asju meelde tuletada, aga sama hästi võin ma neid mälestusi ka oma kõvaketta pealt vaadata. Võibolla ma ühel hetkel muudan oma arvamust, aga hetkel kohe üldse ei kisu sinna pilte lisama.
    Ja Marili - Sa ei ole liiga igav, et blogida. Eesti blogidest jälgin ma järjepidevalt kahte, üks nendest on Sinu oma. Isegi Su iluteemalised postitused on teistest niivõrd erinevad ja kuidagi... lugemakutsuvad? Massist erinemine võtab päris palju julgust, aga sealt väljasaamine (teatud aladel) on mõneti vabastav tunne. Minu silmis on Su blogi alati massist erinev olnud :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh sulle Merily, sa oled endiselt nii armas!

      Kustuta
  15. Ma olen toredalt tänulik armsa äramärkmise eest! Ka mina olen Sinu imeilusate fotodega blogi aeg-ajalt lugenud-vaadanud - eelkõige enda lemmikteemasid - kodu, sisustuse ning esoteerika postitusi. Ja selle põhjal ei saaks kohe kindlasti öelda, et Sinu blogi, või Sina, oled liiga igav. Loomulikult - arvan siiski, et kui midagi avalikult kirjutada, siis sisutühja asja ei pruugi keegi täiel rinnal nautida - ei lugeja ega kirjutaja. Teisalt mõni jällegi kirjutabki iseendale päeviku vormis selleks, et kunagi taaslugeda ja mäletada. Eks see ole ka lugeja enda teha, mille lugemise jaoks ta aega ja soovi leiab. Aga usun, et Sina ei pea selle pärast väga muretsema. :-) Jätka rõõmsalt, tööta enda kallal ja elu ongi ilus! :-)

    VastaKustuta
  16. Ma jätkan seda Laurade tänurida siis äramärkimise eest! Mind pani mõtlema see postitus pigem sellele, et varem kirjutatigi rohkem endale päevikuvõtmes. Nüüd tundub olema paljudel püüd saada kiiresti kuulsaks ja klikituks ning näib nagu ainus viis selleni oleks kirjutada võimalikult tihti. Tugevaid hetkeemotsioone ja osavat sõnaseadmist on nii põnev nautida, aga sageli kipubki tänu tihedale postitamisele olema kirjutatu sisutühi ja kiretu. Eeskujude, kelle järgi malli võetakse, läbikumavust ma pahaks ei pane, küll aga kaob isu lugeda, kui autor ise enam välja ei paista. Seega olen Sinuga nõus ning mina näen selles postituses vingumise asemel pigem innustavat üleskutset erineda, jääda endaks. (Selleks on tarvis muidugi julgust ja/või kogemust, mida uuringute põhjal aina nooreneval blogimaastikul võib lihtsalt väheks jääda.)

    VastaKustuta
  17. Kusjuures, ma arvan, et selles on süüdi liiga suur infohulk. Inimesed ei suuda seda enam seedida. Olgem ausad, enamus blogijaid jälgivad teisi blogijaid ja kuidas saabki siis midagi originaalset üldse ilmuda? Mul on endalgi vahepeal raskusi millegi peale tulemisega. Ja siis kui endale tundub, et vohh.. nüüd tuli hea mõte, on see tegelikult juba ammu-ammu kellegi teise poolt teostatud :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sul on õigus - infot on praegusel ajal eriti palju, seda on lausa raske kohati filteerida... Teisest küljest, sellisel ajal peaks just olema erinevate postituste ülevool, aga nagu siin pikalt arutatud on, siis pigem oleme kõik ikka ühtemoodi :D Sa erined kindlasti, olen mitu korda su postituste juures mõelnud, et kurat, hea mõte! :D Ja mis sellest, et keegi kuskil on sellest kirjutanud... niikuinii on :D Maailm on nii suur! Välismaa välismaaks..

      Kustuta
  18. Ma tavaliselt ei viitsi pikkasi tekste lugeda...aga sinu omasse läksin nii tõsiselt sisse ja tegin kohe oma insta ka lahti ja vaatasin mis saata ma sinna topin. khmm... Ma olen täiega nõus, et kõik ilu ja moe blogijad on kõik suht samad sisu poolest (kõigil 20 pilti samas poosis ja ilutooted on kõik valgel taustal vms). Sellepärast on mul lausa hea meel, et ma ise üritan oma sisu võimalikult erinevaks muuta (nii kunstilises osas kui teksti poolest) ja anda rohkem abi lugejale kui ainult kirjutada, et "osta seda bla bla" või "täna tegin seda, panin selle selga blabla" . Aga aitäh, et silmad avad teistel ja utsitad originaalsem olema. Muidu oleme me ju kõik hall mass!

    VastaKustuta